FÜSIOTERAAPIA

Füsioterapeut hindab teraapias kliendi tugi- ja liikumisaparaadi seisundit, koostab vastavalt probleemidele ja vajadustele individuaalse raviprogrammi ning jälgib raviprotsessi ja korrigeerib vastavalt kliendi arengule ja vajadustele ravitaktikat. ​Kliendi liikumis- ja tegevusvõime taastamiseks või säilitamiseks kasutatakse füsioteraapias kehalisi harjutusi, massaaži ja erinevaid füüsikalise ravi meetodeid (nt külmaravi, soojaravi, elektriravi). 

 

Füsioterapeudi poole võib pöörduda väga paljude erinevate probleemide korral,

mõnedeks enamlevinuteks on:

LIHASVALUD

Üks sagedasemaid lihasvalusid on seljavalu, mille all kannatavad elu jooksul vähemalt korra enamus inimestest. Füsioterapeut aitab leida seljavalu põhjuse, leida sobilikud valu leevendamise meetodid ning aidata inimesel edaspidises elus vähendada riski kogeda ägedaid seljavalu episoode.Levinud on ka kaela- ning õlavöötmevalud - paljude inimeste igapäevatöö eeldab pidevat ülajäsemete kasutamist, sundasendeid, millest tingituna tekib kaela ning õlavöötmesse liigne pinge, mis omakorda võib viia näiteks peavaludeni. Selle tagajärjel häirub lihaste normaalne ainevahtuslik talitlus ning tekivad valud. Füsioterapeut aitab leevendada lihaspingeid, õpetada ergonoomilisemaid töövõtteid vältimaks edaspidiseid vaevusi ning koostab treeningkava lihaste vastupidavamaks muutmiseks.

 

SPORDIVIGASTUSED

Näiteks hüppeliigese väänamine, luumurrud, ülekoormusvigastused- ja sündroomid, lihasvenitused/rebendid, liigeste vaevused jm. Füsioterapeut oskab hinnata vigastuse ulatust, sõltuvalt vigastuse raskusastmest soovitada kas pöörduda erialaarsti vastuvõtule või alustada taastusravi ning tagada võimalikult kiire spordi juurde naasmise.

LIIGESEHAIGUSED

Näiteks osteoartroos, reumatoidartriid jm. Füsioterapeut oskab aitada toime tulla krooniliste liigesvaevustega. Vanusega kaasnevad organismis loomulikud kulumisprotsessid ning pahatihti annavad need just enim tunda meie liigestes. Korrigeerides liigestele jaotuvat keharaskust, tugevdades liigeseid ümbritsevaid ja stabiliseerivaid lihaseid ning vältides liigestele ebasobilikke asendeid, saab leevendada vaevusi ning paremini toime tulla igapäevaste toimetustega.

RÜHIHÄIRED

Skolioos, nõgusselgsus, kumerselgsus, põlvede x või o asend jm. Füsioterapeut selgitab välja millised on kliendi rühihäired ning kas ja kuidas need võivad olla seotud valudega erinevates kehaosades. Iga inimene on erinev ning kõigile sobivat ideaalset rühti pole olemas, kuid siiski võivad olulised kõrvalekalded rühis tekitada vaevusi. Vaevuste leevendamiseks tuleb korrigeerida ebaõiget kehaasendit või kui see ei ole võimalik, siis muuta kõrvalekalle kehale vastuvõetavaks, mida saab reeglina teha treeninguga, kõiki rühihäireid pole võimalik kehalise treeninguga parandada, kuid enamusi neist leevendada küll.

LÜLISAMBA KAHJUSTUSED/VIGASTUSED

Näiteks nihkunud disk, pitsunud närv, lülimurd. Füsioterapeut oskab hinnata inimese füüsilist seisundit ning diagnoosimata patsiendi vajadusel saata diagnoosi saamiseks erialaarsti juurde, sest selliste vigastuste puhul on oluline teada kahjustuse põhjust ja ulatust ning alles seejärel alustada taastusraviga. Füsioterapeut määrab vajalikud piirangud ning aitab alustada võimalikult varajast turvalist taastusravi, mis tagab kiirema naasmise tavaellu.